Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletuuled Lisa luuletus Lemmik luuletused

mõtete rägastik

lahendamata konfliktid
paranenud haavu lahti rebib
küsimärgid pöörlevad peas
lainetav ookean
virvendab silme ees

kõik mis tundus
selge nagu seebivesi
on hoopis teinud kannapöörde
muutunud segasemaks
millest on raske leida selget teed

tasakaalust välja vupsanud väärtused
ookeani vahele suure möra lööb
vahele jääb kõrbe
iga ookean harjunud
loksuma omas rütmis
suutmata leida kooskõla
üksteise sügavikust
saavutada tulemuslik tasakaal

kuidas siirduvad ookeanilained tagasi koju?
kuidas loksuvad nad taas omas rütmis?
kuidas saavutavad nad endiselt tasak ..... Loe edasi →

— lindretkatlin
1
02/10/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

The Queen Is Dead

Oh, vii mind tagasi kalli vana Blighty juurde
Pange mind rongile Londoni linna
Vii mind kuhugi
Viska mind kuhugi
Liverpoolis, Leedsis või Birminghamis
Aga ma ei hooli
ma tahaks näha -
Ma ei õnnista neid

(Hüvasti) Selle maa kõledatele soodele
Vibulaskjate vahele nagu metssiga
Tema alatus, kui pea on tropis
Mul on tõesti kahju, aga see kõlab imelise asjana.
Ma ütlen: "Charles, sa ei ihalda kunagi
Ilmuma Daily Mail'i kaanel
kandes oma ema loori?"
(Oi oh oh oi)

Ja nii ma kontrollisin kõiki salvestatud ajaloolisi fakte
Ja ma olin šokeeritud, kui seda leidsin
Nagu ma ..... Loe edasi →

— The Smiths
02/10/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Nullbait

Null, Sa ei sobi Metasploit'i, Sa ei sobi kuhugi.
Oled soovimatu, ei taha keegi Sind,
oled nullbait,
Sind ei soovi nad.
Kuid sobid minu südamesse Sa,
anna mulle enda arm,
sest erutad mind kindlalt, JAH!

— Revlis
02/10/2022 Absurd
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

***

Üks väike sinilind läks vikerkaare taha.
Nüüd kiigub täheväraval ja tantsib Linnuteel.
Nii palju kuldseid mälestusi jättis endast maha,
et igavesti särama jääb nendest hingelee.

— ERNA KUKK
1
02/10/2022 Lein
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Valik

Ma valikut pean kahe raja vahel-
üks kuiv ja kitsas, teine lookleb rappa,
kus piirdeks lauka lõppematu ahel-
vaid ekslik samm, ja muda võib sind tappa.

Ka kitsal rajal kuidagi ei suju.
Samm konarlikuks jääb ja kivine on tee.
Ning pööraseks ja hulluks muutuv tuju
koos luikedega lendaks Linnuteel

ja jätaks rajad mõlemad. Võib- olla
teel lõppeval on siht- ja vahejaam.
Veab iga kulgemist, et ajas olla,
edasi vaid õige arusaam...

— ERNA KUKK
02/10/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Lenda

Lenda, Linnukene,
sest andsin Sulle kohe alguses teada,
et mu süda kuulub teisele -
see teine küll kaalutleb ja tujutseb -
tujutseb,
nagu minagi.

Kuid ma kui peni, ja vahel ka jänku, kuid ei pista plehku.

Minust nii kergelt tegelt lahti ei saa, kui oled mind kord taltsutan'd,
siis olen Sinuga nii kaua,
kuni Sul on veel midagi öelda ja mulle ka õpetada.

— Revlis
02/10/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

väärin rohkem

väärin rohkem kui eales julgen unistada
olen väärt unistusi mida ligi tõmban
enda soove alla surudes
matan elusalt ka oma elu

elu on liiga lühike et vähesega leppida
elust tuleb võtta maksimum
ja lubada endale kogu universum
miljonid tähed öises taevas
gigantne kuuvalgus

leian julgust edasi unistada
ammutada jõudu
elu täisväärtuslikult elada
leian vaprust edasi püüelda
saavutada kõik
millele hing igatsevalt järgi hüüab

— lindretkatlin
02/10/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Oh seda..

oh seda lihtsameelsust
sõnade hoolde usaldad hinge
lausete hoida meele
emaks lased muutuda
eesti keelel luulel saada
soontes punaseks vereks
küsimata eal
tarvis on seda kellel
nagu päike juulis
end sõnadesse pilla
sama heldelt

02.09.2022

— lille
1
02/10/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Derek & The Dominos - Layla

mida sa teed kui jääd üksildaseks
ja keegi ei oota sinu kõrval?
oled jooksnud ja peitnud liiga kaua
sa tead et see on lihtsalt sinu loll uhkus

Layla sa oled viinud mind põlvili
Layla ma palun kallis
palun Layla kallis
kas sa rahustaksid minu murelikku meelt?

püüdsin sulle lohutust pakkuda
kui sinu vanamees vedas sind alt
nagu loll armusin sinusse
see pööras kogu minu maailma pea peale

Layla sa oled viinud mind põlvili
Layla ma palun kallis
palun Layla kallis
kas sa rahustaksid minu murelikku meelt?

nii et tee olukorrast parim
enne kui ma lõpuks aru ka ..... Loe edasi →

— Revlis
02/10/2022 Armastus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Tujukas

Sügis, miks oled nii porine,
vesine ja nii tuuline?
Tallad ära kõik sõiduteed,
kõnniteed ja metsateed.

Pilvist vihma kisud välja nii,
et enda ette ma ei näegi.
Miks vinge tuul rebib vihmavarju käest,
mu soengut sasib ja räsib kõigest väest?

Sügis, küsin veel su käest:
"Miks akna taga koputad
ja vihmapiiskadega krabistad,
mille üle sa niiväga pabistad?"

Ehk on hoopis minu meeleolu morn
ja mu hinges möllab torm.
Miks muidu tormad minu poole sa,
ju oleme tujukad mõlemad.

— Lilia Järv
02/10/2022 Sügis
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Ulguv puukuur

Küttehooaeg on alanud
paraku puudega, kui elekter kallis
hookus - pookus, selleks raha kadunud
seega on soojaelu vanas rollis;

olin vanaemaga kuuri ära laonud
lõhkusin puid ja ette tassisin
mind varem ära minna lubanud
siis ma toa poole vantsisin;

hiljem tagasi õue tulin
uks veel lahti, nii vaatasin
ei kostunud vastust, kui hüütsin
ju siis kuuri lukku keerasin;

kui pime taevas ja õues külm
hambaid pesema kõndisin
läheb kortsu mu kulm
kuna õudsaid hääli läbi akna kuulsin;

püha vett kaasa võtta mõtlen
võtan kirve ja tõstan krusifiksi ette
ise kurjuse ..... Loe edasi →

— juku olen
01/10/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Valge roosi päev

Liivakell niristab tunde,
koldes miilavad halud.
Mu kuningat painavad tunded
ja põletab hingevalu.

Aga pajatsit vaevab uni.
Oma isanda jalge ees
vähkreb rahutult hommikuni
halva unenäopildi sees.

Valgeid roose kingiti neile.
Öeldi: "Kallis komödiant,
kõik ilus otsa sai eile,
tule tuult püüdma, lunasta pant!

Siis kuningas puhtaks saab süüst,
ta palgeil on jälle rahu,
täitub unistus narrirüüst,
mis kahjuks selga ei mahu,"

Silmitseb, kui ärkab üles,
oma kuningat jahmunult kaua,
tolakostüüm kellel süles
ja kimp valgeid roose laual...

— ERNA KUKK
01/10/2022 Riimiluule
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Punaste laternate tänav

Ebardlik ja kaame unenägu-
osta- müüa- mõnitada naine...
Hõõgub lampe punaseid ses hägus-
olen äkki unetu ja kaine...

Silme ees veel laternate tänav-
võtta- jätta- kasutada naine...
Müües keha hingest kustub sära,
jääb vaid määritu ja põlastatu maine.

Juues kinni makstud kallist viina-
petetud ja alandatud naine
sisimas ei tunne enam piina,
et tast saanud armu aseaine...

— ERNA KUKK
01/10/2022 Varia
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Isale

Miski pudeneb hääletult ajatuulde...
Ümber vaikuse sügismeloodia
õhk kullerdab soojast särast.
Hingeväljad on raagunud
sookurgede hõikest.
Osake mu hingest
läks Sinuga kaasa
avaruste poole
ja vana kappkell
lööb viimaseid päevatunde...

29. X 2004 kell 19.50

— ERNA KUKK
1
01/10/2022 Kurbus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Emale

Uitab endistviisi üksildasel nõmmel
rada, mida unelmates käinud.
Sireleisse kaotatud õnne
nutan vaid, sest see on jäävalt läinud.

Toomingate valendaval puul
mõte tahtmatult teeb omi käike.
Ununenud tundeid laulab tuul,
aastad saavad erilise läike.

Siirassilmne, puhas andekand
üle taeva habrastiibselt kajab.
Hinged lehekuiselt pakatand,
istume, ja toomevihma sajab.

— ERNA KUKK
01/10/2022 Kurbus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Jaht

Haugas laotuses teeb tiire,
haug peab järves plaani.
Inimhing ei tunne piire,
AINA JAHIB
kõike- õhust maani.

Mõni jahib naisi- mehi,
teine viina- õlut.
Vahel hea ja tulus tehing
lõpeb üpris mõrult.

Mõni ärihai liig maialt
jahib ainult raha.
Võtad ette ülilaialt,
libastudki maha.

Igaüks meist elu jooksul
pidanud on jahti.
Pidurdamatult kuid hoogsus
kurja päästab lahti.

— ERNA KUKK
01/10/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Mõtlen...

Mõtlen, et kuidas sina siis käituks,
kui satud võõrasse majja.
Hääletult hüüad, et keegi ei häiruks
või žestikuleerid laialt.

Ruumis, kust mõte välja ei kaja,
päike painutab kiiri.
Selleks et elada, minna on vaja
teiselt poolt tabude piiri.

— ERNA KUKK
01/10/2022 Riimiluule
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Tule ja jää kohtumine

Hommik sütitas põlema lõkkes
veidi vettinud hõredad raod.
Päikselt jõudu sai lõhkuda tõkked,
peagi valitses tuline kaos.

Kuumus püüdjana heidutas õhku,
tormas laiali pilvebarjäär.
Külma rahu mere poolt õhkus
kui põrkusid tuli ja jää.

Rüsi stoilisus, leekide rõõm-
duell oli kirglik ja pikk.
Lõpuks ühtisid jäisus ja lõõm-
sealt sai alguse KÄRESTIK.

— ERNA KUKK
01/10/2022 Riimiluule
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Valik

Kuis ajas tahad minnagi
Sa unelmate randa,
kus elul miskit ealeski
ei ole Sulle anda,
mine ikka edasi
Sa iseenda rajal,
tee vaid oma valikuid,
mis Sul elus vaja...

- Tarmo Selter -
2022

— Tarmo Selter
1
01/10/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Anastaja

Õudne see, kui keegi võõras,
tahab rebida kodumaa-armastust su südamest,
rebida katki kõik,
mis püha on su sees.
Tahab toppida vaenu ja viha sinusse
tahab teha kõike, mis muudab sinu meelt
ja alandlikuks teeb.

Ei lase olla sina ise
ei lase vabalt elada.
Kõik au ja tunded kraabib enesele,
ta oma vihas ei saa hingata.
See võõras on anastaja,
südametu mees,
kel pole häbiraasu
ja omadelegi haiget ta teeb.

— Lilia Järv
01/10/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

õuntekorjajate kätes

tähtede tuulte päikse vihma
poolt tuhat korda kallistatud
kuu poolt valgustatud
rändate nüüd kastidesse
korvidesse purkidesse
keldritesse moosideks
ja veinideks ühes õunas
miljardeid aastaid loomist
saaks krõmpsutada
hammastega lõunaks

tänuks nelja ilmakaare poole
veel kummardada
siis mahla pühkida lõualt jõuad

— lille
1
01/10/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Taaskohtumine

Kui me taassünnis kohtume teel,
tean, et tunnen sind ära , mu arm.
Siin siis kõnnime käsikäes veel
ja mind endiselt võlub su sarm.

Oleks taas kesksuvine juuli.
Meile meenuks, et olime kord
õnnelikud neis ajatuulis,
jätkub kajana viimne akord.

Oma hing ava mulle, mu arm!
Siis südame kingiks saad vastu.
Saatus polegi äkki nii karm
ega varjuna meile ei lasku.

Jumal, luba meil kohtuda taas,
raja siledaks tunnetustee,
et me unustusõisi ei saaks,
kui kord taassünnis kohtume veel.

— ERNA KUKK
01/10/2022 Igatsus
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Sügismuusika

Hall sügisõhtu nagu mahe viiul,
kust helid pagend külma iili eest.
Täis vihmamärgi lehti laud ja riiul,
neid laperdades keerleb aknasse.

Ja viimseid pihlu rapsib äge vihur,
et koltund rohi rõõmu tunneks neist.
Las sügisõhtu jahenevad pihud
nüüd otsida mu palgeil teineteist.

Rusk udutekk vaob hiilides mu ööle,
sest hellitusest lummub hingelind.
Seon luigehüüdeid ussikirjaks vööle,
jääks muusika et tuisus saatma mind.

— ERNA KUKK
6
01/10/2022 Sügis
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

justkui alles paljajalu suves

aias astrite õitsemist
taeva alune on täis
metsade värvumist
meel üleni on selles
pillamises heldes
justkui alles juulis
paljajalu käiks
silmapiiri taha
suvi pole siiski
päris ära läind

— lille
2
01/10/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Sügislehekesed

Kahju, et sügis
kõik lehekesed puudelt korjab
paljaks jätab ja ilu võtab.
Lehtedeta puud nii
valus silmale on näha...
Tuleks talv vaid lumega
lööksid puude oksad särama.

Mõnel puul on lehti palju-
tugevad on tammepuud.
Sügistuuled oma rammu
katsuvad sihvakal kasepuul.

Mina iga puu alt korjan
sügislehti ilusaid.
Kõik nad suureks vihuks köidan
ja hoian oma südame all.

— Lilia Järv
01/10/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Naerulohud

Kui ületame kõik tõkked
Kui
ületame kõik ohud
On varsti meie põskedel
armsad naerulohud

— Lilia Järv
10
01/10/2022 Õnn
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Sügise vihmas

Sügise vihmas pole midagi halba
ei ole rahet ei äikeseid
pussnuge ei ole
pole poisse ei suuri ei väikeseid

Sestap käin nautimas sügist
tema jahedat jahedat vihma
tunnen kuis piisad mind embavad
ihul leiavad paigad salajad
rinnad ja niuded ja allapoolt rihma
puutuvad sealt kust keegi ei tohi
salaja läbi mind tõmbavad
puutuvad miskit mis seisab mul tühi

Jah- mul on külm
jah- olen märg
aga vihmas ei ole ma üksi
ma tunnen et keegi must hoolib
ma lähen tal korda
ja ma tunnen et kurat mind küll
nõnda meeldivalt meeldivalt noolib

Suvine vihm on liig soe
mind lu ..... Loe edasi →

— Rein Asugram
01/10/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

¤

Kui kaovad imetlejad ja klaköörid,
siis tuhmub sädelev karjääripeegel.
Julmrünnakul reaalsus nagu puuma
sul rapsab pihust juhtimisenöörid.
Veel kehtimas on igivana reegel,
et hiilgvel kestal sees ei ole tuuma.

Suur võsavikat niidab. Lõikjalt lööb
neid võsundeid, kel päikselt pöörat pale.
Kes pugend pakku võimupiiri varju,
jääb vormituks ja sültjaks kui amööb.
Ning esiplaanil laiab väär ja vale,
mis sest, et MINA sellega ei harju.

— ERNA KUKK
30/09/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Südamejuured

Kabeliaeda, kuhu mu vanemad maetud,
istutasin paar kasemaimu.
Nii kodumullaga minugi juured said kaetud.
Kui kauaks jään ära, polnud veel aimu.

Kadukuu oli taevas, vihma maapõu ootas-
polnud kindel, et puukesed kasvama jäävad...
Sealt kuhu läksin, ei julgenud tagasi loota,
ei teadnud, kus mullal lõpevad vanaduspäevad...

Kased kuid kasvasid taevaselt suureks,
näha et meeldis kodune muld.
Sügisel igatsusvihmana langeb
norgus okste pealt kollast tuld...

Peatub varemeis kiriku kõrval võõramaa auto.
Minu pojapoeg jõudis, läheb tuttava värava kaudu...
Käes kanna ..... Loe edasi →

— ERNA KUKK
1
30/09/2022 Elu
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Sürrealistlik II

Öökull ei hõika
või lihtsalt ei kuule
läbi äikesemöllu ja saju.
Tappev pimedus mõtteile vajub,
surub kondise kämbla suule...

Öökull ei hõika,
raju vintsutab puid,
kisub hullunult viimased lehed.
Valu korjel on viirastusmehed,
murrab üksindus kalgilt mu luid...

Öökull ei hõika
ja täiskuu ei ilmu,
küllap tormis nad murdnud on kaela.
Elutüdimus ulatab paela,
siugjalt libistab kokku end silmus...

— ERNA KUKK
2
30/09/2022 Absurd
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri



Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti