Varia luuletused

olen korrutanud
ühte
juba korduvalt
aga maailm
vaatleb kahte
üha pordumalt

oled söödav-müüdav-pandav
kõik on püsti
tule teeme sulle
ühte
kaitsesüsti

hambad sirgu
juuksed lokk .....

Loe edasi

Igal pool, kus ma ei viibiks,
igal pool mul ees on piirid.
Lükatakse paremale, kuigi vasemale tahaks,
ma ei tohi ju seda panna pahaks.

Jälgitakse iga mu sammu,
vabadust pole tundnud ma ammu. .....

Loe edasi

Meie oma päkapikk -
Johansoni Jaak!
Kes on juba lapsest saati
tark kui vanataat,
kellel ainult ühte vaja -
väikest hubast maja,
kõlada kus muusika
võiks lihtsalt kogu aja!

(Pühendus: .....

Loe edasi

Lausa märkimisväärne
kuivõrd suverääne
püüab olla mõni rahvas,
kui vaid uudis valla lasta,
et vabanenud on mõneti
elumuutvad ametid.
Kuidas siis äkki,
kõik on keeranud käkki .....

Loe edasi

Mu mõtte
Ja reaalsuse Suhe
on napp...
Nagu Vene ja Eestimaa
Vapp...

Soo servalt algab mets.

Seisab kui müür- murdmatu, kindel.

Ja laugaste päält lendleb sookailune sudu.

.....

Loe edasi

Viimane nädal enda eest pole kandnud hoolt,
öösiti olen ärkvel ja päeval jälle magan.
Unereziim sassi löödud elu poolt,
mis vahepeal karm, kuid õiglane.

Suunan oma silmad ma taevasse, .....

Loe edasi

Veele virvenduse hingas tuul
ja vaibus,
Vajus koos päikesega töö.
.....

Loe edasi

Lahkus ise
ei lahku siit,
ta pikutab ja vilistab viit,
klaaskommi lutsutab ja
kõhutrummi lööb,
pärastpoole ka ahjukartuleid sööb!