Ilmaelu
Kuigi sompus on maa ja taevas
ja hing mul kisub nutule.
Ma siiski püüan üle olla vaevast,
et süda sees ei rebeneks.
Nii mõttelõn ga aina ketran_,
vahest olen suves eneses.
Päiksekiiri sülle kahman,
laiali pillutan sügisel.
Nii turgutan ma oma hinge
ja säästan südant valudest,
et oleks vähem elus pinget,
et kõikjal oleks rahus meel.
2
07/11/2022
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud