Säran üksinduses
Olen täht kosmoses.
Hõljun, kuid üksinduses.
Säran, kuid keegi ei saa lähedale.
Helgin ja pakun teistele valgust ja soojust,
kuid mul endal on külm.
Mida heledamalt säran,
seda kiiremini kustun.
Ja nüüd ma kiirgan eredalt,
kartes oma hääbumist,
sest see on mu saatus.
Üksi taevapimeduses,
olles teistele teejuhiks,
pakkudes teistele sooja.
Ei saa keegi lähedale
ja ma olen üksi- hirmus.
Ja sooviksin vaid teada-
kaua on mul veel särada,
kui jätkan sama eredalt?
62
12/11/2022
Kurbus
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Preililoodusest
Preili ja naudin loodust!
Info
- Autor: Preililoodusest
- Lisatud: 12/11/2022 22:45
- Kategooria: Kurbus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 327
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud