Kaarnakivi taak III

See elamine, mida Jaan kuuleb
selleks neljakäpukil loode, mis tuleb
nagu skorpion, nabanöör sabana
on zombiemast liikumas vabana;

ei saa revolvri toast
kui see võtta sokihunniku seast
ja kaugel ka veel
ning järel mingi rõve kurjus teel;

ning see väike kurat
ei aita ei kirves, ei vikat
ja asjata küüniukse Jaan suleb
kui sealt alt august tuleb;

pole tõhusat relva, aga
muruniiduk on tare taga
joosta õunapuude alla
tõmmates seal käima on võitlus valla;

ihu ja muid tükke lendab
tera tõhusalt pöörab
eelise vastupidi peremehele
kes punkti pani kurjusele;

aga kaarnakivist ei saa lahti
pole liigutamiseks Jaanil mahti
see maagilises mehe küll tegi
aga pööranud maa - elu tal segi;

sädeleb sinakat kivi nagu hööglamp
paratamatu asi on see ramp
siis saab ainult ust lukku keerata
ja jätta edaspidi tee alla minemata;

aga ühel päeval lapsed kondasid
mädanenud luku pärast kivi taasavastisd
selleks mina ja mu õde
ka
kunagi õppisime tundma üleloomuliku tõde

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard