Ühes uduses ulmas....
Üht tüdrukut näen
Läbi uduse ulma
Kõrgel kivil
Tormilaternat hoidmas
Külmade tuulte kiskuda
Väsinud käsi
Ja pisarad jääs
Laternas hingitseb tuli
Väikene tüdruk
Ta kõike ei tea
Seisma seal peab
Ja ootama....
Pilvitul ööl
Saab tähtedelt valgust
Laterna täidab
Ja uuesti läidab
Käsi on kõrgel
Ja tuluke vilgub
Aeg kulub ajastuks
Põlvkondi sirgub
Tüdruku laternas
Valguseks virgub
Kõik valu ja vaev
See põhjatu kaev
Ja lõppu ei paista..
Tüdruk on väsinud
Saadan ta ära...
Ühes uduses ulmas
Rullus see lugu
Elas kord
Oli kord
Maailmas sugu
Kes sõdis omaenese pulmas
2.12.22
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Kaire Altosaar
Aeg on ajatu. Iga päev on uus loomine.
Minu luuletusi tohib kasutada ja jagada ikka koos viitega autorile.
Kellel huvi, siis minu luulet leiab fb. lehelt Külalistetuba.
Info
- Autor: kairealtosaar (Kaire Altosaar)
- Lisatud: 22/12/2022 14:40
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 121
- Kopeeritud: 0
