Ma ei osanud nautida vabadust
Ma ei osanud olla vaba,
nautida vabadust ja vaba olemist,
vaid kogu elu tööd raband teha,
nii poolele elule andsin end vist.
Ehk tööd armastasin liialt
ja seda nautisin.
Nüüd aeg on uhutud liiva
kui unenäost ma ärkasin.
Raske oli peatada aega,
mis vabaduse röövisid...
Töö peal olid mõtted nii ööl, kui päeval,
tunded segadusse ajasid.
Nojah, olin kõrvuni armunud töösse,
liialt palju oli südamel muresid.
Hing ei tundnud suurt vaeva,
sest tööd niiväga nautisin
ja tööle oma armastuse ja vabaduse kinkisin.
Kuid aasta uus tõi mõtetele uued tuuled,
avas silmaluugid, mis pimedad.
Tasapisi nüüd mõelda saan järgi,..
Elu meil antud üks kord elada.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud