Vaatan ookeani
Vaatan sinna, kus laiub ees ookean.
Vaarun raskelt voodisse, tõmban hinge ja puhkan.
Mõtlen, kuis raskelt möödub üks ja siis ka teine päev.
Olen elus, kas ma selleks üldse ka vaeva näen!?
Vaatan ookeani põhjatusse sügavikku.
Kes see mulle sealt vastu lehvitab?
Ma põgenen, šokeeritult vaatan minevikku.
Ma põgenen, otsin väljapääsu, ahmin õhku.
Minevik hajub, minevik taandub, olevik tuleb,
tuleb ja neelab ära kõik jutud,
kõik sündmused - ära kõik lõhub.
Jälle mõtlen, seekord pikalt, seekord ainult sellest.
Tuleb tuul, puhub ära mu mõttelennu,
mõtlen taas sellele.
Kord hajub, kord kajab, kord taganeb,
kord tõuseb taas tuhast ülesse.
Kui kaua ma pean kannatama kuuldes seda sama joru!?
Kui kaua see mind kummitab?
"Jäta mind rahule!"
Sääl ees helendab pikk toru.
Lõpp juba paistab.
Langen maha, kukun selg ees merre.
On pime, sünge ja vaikne.
Kahvatuna raugeb, ruuge on, mu jõud.
Nõrkus saabus verre...
Tunnen pisteid oma alakõhus,
silmad kinni on veel, ei tunnekski oma jäsemeid.
Kõik on kange, kõikjal on pime, kõik on kadunud...
Hüüan, kuid häält ei tule.
Miks mul on valus!?
Hüüan: "Valu, kao ära! Kao ära! Kao siit minema!"
Kuid häält ei tule. Miks?
Paotan huuli, tuleb sosin: "Miks?"
Tahan kummarduda enda ette.
Vaatan lakke, kuid ei suuda end liigutada.
Mis minuga juhtus?
Tuletan meelde minevikku, kuid ei suuda!
Ma ei taha seda hetke!
Veri keeb, kurbus valitseb hinge.
Keeran pea akna poole, näen ookeani.
Jälle ookeani poole ma oma silmad viin.
Jään ainiti sellesse vaatama.
Unustan enda, unustan ruumi,
unustan ära kõik probleemid.
Kujutan ette, et lendan üle ookeani, liuglen üle sinava vee.
Ei tunne enam ennast, ei tunne seda taati seal akna juures.
Kujutan jälle ennast lendamas ja liuglemas taevas, üle vee.
Valu kadus!
Mu vaade ka kadus!
Vanamoeline taat - ta kadus ka!
Valgus tuleb ja silmi paitab.
Tunnen kergust!
Tunnen jahedust ja kargust!
Tunnen ennast taas elusana!Tunnen, et saan taas elada!
Olen elus!
Vaatan jälle sinna, kus laius ees ookean.
Olen elus, kas ma selleks hakkan ennast taas vaevama!?
Olen elus.
(2015 juuni)
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Anete Düüna
Luuletusi võib jagada autoriviitega.
Olen aastaid kirjutanud luuletusi sahtlisse. Eelistan kirjutada paberile ja hetkel on neid ca 200 ringis ning loometuhinas neid lisandub juurdegi.
Info
