Kiilukas

Vedelen voodis teleka ees
see on idüll nädalavahetusel
olles range töömees
hommikul siin ülakorrusel;

kass magab rinna peal
ta kasukas ümber mu kaela
otsib seltsi vahepeal
ja ma teda kunagi ei keela;

aga, kui end ma pööran
libiseb kann järele
alukad oma kehaauku keeran
ja see teeb valu persele;

tõmbas munad ja eesnäärme kinni
kui kottis alukad jalas
ajas mu nina valust vinni
kõrge punkt ebamugavuse skaalas;

järgmisena lõi kass küüned
mulle sisse, mil liigutan
said pihta veresooned
üle sängi ääre end veeretan;

oigan ja kannist haaran
rebides need trussad ära
mu hääl peene nagu sopran
mil teen agoonias kära;

nagu stringid need mulle olid
sarnane sumomaadlejatel, mida sikutada
kikivarvikul lähen, kus toolid
baleriini moodi sammun, et istuda;

ju siis isa venitas mu trussad välja
mäletan, et nägin teda neid kandmas
pole vale riidega nalja
kui kiilukas mu laupäeva rikkumas

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard