Kõnnin kodu poole
Pimedal tänaval kõnnin kodu poole
tuul puhub mantlikrae vahele.
Lumi on sulanud,
alles olid hanged,
libedus on jalge alt kadunud.
Uskumatu , et kuulen ühe linnu laulu,
kas temal pesa ei olegi?!
Teelahkmel must kass hiilib,
silmad kui laternad põlevad.
Teelt tagasi keeran ja ringiga lähen,
ristteed täna ei ületagi.
Kodu see kutsub,
kiireks sean sammu,
liig mõtesse jäänud olingi.
154
30/01/2023
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud