ВЕСНА

Tere õhtust! Aitäh kriitika eest! Pöörasite tähelepanu luuletuse "Kevade" viimasele reale, kuid see on vaid osa pikast lausest, kus alus - Kiired heidavad soojust ... ja nende esimeste kevadkiirte soojusega tuleb meile lootus uuenenud, taasõitseva elu jaoks. Kosmiline - selles kontekstis ilmneb see kahel pildil: 1. Kiired tulid meieni avakosmosest 2. kosmilised lootused, see tähendab tohutud, väljaspool pilve lootusi (näiteks asi maksis kosmilist raha, st palju raha). Loodan, et suutsin tähenduse edasi anda. Kui ei, siis on mul miinus ... Lugupidamisega, Andrei!

Nojah. Kui pisut norida, siis mõned read olid ehk liiga hoomamatud. Mida tähendab kosmiliste lootuste soojus? Tee see nähtavaks! Luule võiks üldse sõnade abil meile kodustada seda, mida me ei tunne. Peamine on muidugi, et see maailm, mis me luule abil endale loome, teeks ennekõike meile endile rõõmu.
Kas ka teistele, on juba küsitav. /Тепло космических надежд/

Aitäh! Sa kiidad mind üle🫠... Kahju, et ma ei näe, kes täpselt nii ilusaid sõnu ütleb... Lugupidamisega, Andrei!

Andrei, mulle Su värsid meeldivad. Neis on ajatust, avarust ja kargust, mis on vene klassikalisele luulele omane.