Pabin
Kirjutasin pabistades emale sõnumi
et pean ära minema
kohe lahkuma
hiljem sain aru,
et see oli ärevus, kes minu eest ja minu sees rääkis
"appi, appi" sisimas hüüdsin
selline hääletu hüüd
ilma järelkajata
kui karikas saab täis
siis ükski piisk enam ei mahu
kõik tundub sellel hetkel nii hullutavalt raske ja keeruline
pigem ära haihtuda või luhtuda
kui elegantselt lõpetada
mõtlen veel praegugi mida teha
kui kell suunab seiereid liikuma
kuhu minna, keda näha?
kui päevast saab öö ja ööst päev
ja nende vahele vaevalt mahub
paar unetundi puhkamiseks
19/03/2023
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud