Istu oma emotsioonidega
nägin täna tund aega vaeva,
et istuda oma emotsioonide rüpes,
et olla armastuse mulli sees
ja saada teadlikuks,
mida ma tegelikult tahan
ja miks on nii, et fantaasialoos
me mõtleme ainult esimest sammust
ja maagiliselt justkui ükssarvik
peaks pärast sammu kõik laabuba
sain aru, kui kaugel olen ma reaalsusest
mis mõte on visualiseerida
ühte sammu
kui ma võiksin ehitada kogu loo
kogu unenäolise linna
aga ma ei suutnud seda
ma olin lihtsalt selles hetkes,
kus olin Kodus ja kõik oli hea
kõik oli täiuslik ja rõõmus
ilma tülideta
ilma nääklemisteta
ilma pooli, poolkerasid lihvimata
ma ei saa tülidest üldse aru
ma ei tea, kellele need on ja milleks
reageerida, et tähele panna ja endas midagi muuta
siis võin ammu minna juba nunnaks -
kui mulle ei paku pinget
ei inimesed, ei suhted, ei tülid -
ükski asi, mis tundub, et igapäevaselt on mu ümber
nii tihedalt seotud kui sõbrapäeva pael
lihtsalt shut down
reageeringute vaba, puhtas õndsuses
Järgi luuletajat
