Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Meie hetkene ühiskonna pilt minu silmavaate kaudu

happeline elu soodustab happelist keha
toetudes Dr Riina Raudsiku teooriatele
ning elupõlisele praktikale
meie kõige vingem kiire elu narkootikum
on kofeiin ja kui arvatakse, et see ei ole
narkootikum siis lugege "Why we sleep"
ja proovige elada ilma rohelise tee või kohvita
linnavurled ütlevad, et ei, sellises ühiskonnas
sellise töökoormuse all hetkel
pole see absoluutselt võimalik
jah, maamajas ahju küttes ja lõunauinakuid tehes
miks mitte
kusjuures peaksime püüdlema aluselise elu poole
see hoiab ära haigused
see hoiab keha tervena
meil on küll meditsiin arenenud ja põeme
oma geenides sugupõlvede kaudu meile venitatud
ärevus-paanika ja muid psühhosomaatilisi häireid
mis oleme lihtsalt boonusena elukogemuseks kaasa saanud
mitte et kedagi süüdistada
lihtsalt
paljud noored surevad enne, kui surid nende vaarisad sõdades
me lihtsalt põletame elu igal võimalusel
muutes ennast happeliseks

keha küsib seda, mida sa talle annad
kui annad talle peoga ravimeid
usu mind, ta hakkab küsima ka muud räpsu
kui sa juba loobud oma keha eest hoolitsemast, siis
ühel hetkel käib klõps ja vaatad peeglist, et ostad
mitmendat nädalat järjest poest saiakesi ja karastusjooke
olgu sa kui terve tahes
sealt need autoimmuunhaigused alguse saavadki

me nii kangesti tahame sobituda süsteemi
et oleme valmis enda hinge energia pandiks tooma
rebime roideid, süstime huuli ja paneme uus keha kumerusi
milleks
lisaks tatoveerime igaveseks
vanasti oli tatoveeringud vaid vangidel
kuidas lähed Jumala palge ette üleni moondatud
nagu tulnukas
mitte et ma kuidagi puid alla paneks neile, kes seda teevad
Jumala ees on kõik tema lapsed võrdsed aga
kuivõrd pead sa olema rahulolematu iseendaga,
et sa kasutad võimalusi enda moonutamiseks
jah, me kõik oleme loojad ja iga inimese elu ja keha on tema looming
ja seal ei ole teistel midagi rääkida

naised on eriti sõltuvuses kofeiinist
sest me peame ju pidevalt oleme kõigile kättesaadavad
kõigi eest muretsema, hoolitsema, toitma, katma
ja paljude jaoks see kohvipaus sõbrannadega
ongi auru välja laskmise koht
välja hingamine, paus
nagu muusikas

happeline keha algab sellest,
et me ei maga piisavalt
stressame,
vaevleme probleemide keskel mille lahendamiseks
meile ei anna elu kiire tempo piisavalt aega
muretseme raha asjade pärast
ei söö enam tervislikult
ja liigume autoga punktist A punkti B

aga on ka teisi
vanakooli psühhiaatrid, inimeseteadlased on öelnud
et enne 21-eluaastat ära proovi midagi
mõned isegi enne 25-ndat eluaastat
sest ISIKSUS peab olema enne välja kujunenud
kui hakkad oma ajurakke ümber muundma
miks jäävad noored narkootikumidest või benzodest kiiresti sõltuvusse?
sest neil ei ole OMA MINA
välja kujunenud indiviid juba teab rohkem,
eeldatavasti on oma hingega koostööd juba teinud
ja oskab teadlikumalt ennast jälgida

nii, et kui täna valid veel coca-cola
sest rahakott lubab ja zero on maitsev
siis mõtle, millal viimati ostsid porgandimahla,
peedimahla, kapsamahla?
millal viimati sõid hommikusöögiks puuvilja salatit?
millal viimati sõid ahjukartuleid koos juurviljadega
millal viimati keetsid kanast ise suppi?
ammu aega tagasi
sest pole aega...
aga see poe kraam... mida ta meile annab?
mida see annab ühele INIMHINGELE teeb tuimaks ja tundetuks ainult
et selles happelises maailmas eksisteerida
ebakainelt, ebamaiselt nagu ütleks mu kadunud sõber
kergust talle taevasse, imeline Jumala looming

Sestap on väheseid neid, kes on puhtad
siirad, ausad ja empaatilised
ja kui kohataksegi neid, siis oma robotliku arusaamisega
ei ole me harjunud puhtust nägema
see tundub võõras
see tundub midagi uut aga ometi
miski tõmbab, tahaks ju ise ka

ja kõik kes tatoveerivad
tehke seda, aga ma tahan näha seda reaalsust paarikümne aasta pärast
kui iga vanaema jutustab oma lastelastele, et jah kallike
aeg oli selline, see oli moes
ja siis sa lähed hauda nagu tindipaber

ma saan aru, et ma pigem olen erand
sest keemia vastu absoluutselt huvi ei ole
seal hulgas ka raskemetallide ja muude metallide
ja üldse vääriskivide

kui keha on hinge tempel, kas sul on väärikas selles elada
kas see tunne, mis ajendas sind tegema tänase elu valikuid
on relevantne ka paarikümne aasta pärast ahju eest lastele lugusid jutustades
või pead siis tõdema, et läksid liiga kaasa ühiskonna moevooludega
ja nüüd näed kurja vaeva, et seda märgistatud tinti iga laupäev suitsusaunas maha küürida

— Zero
17
24/03/2023 Elu

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Zero

Kasutaja Zero profiilipilt

Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.

Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.

Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.

*** Vahel ikka viskan nalja ka.

Info

  • Autor: Zero (Zero )
  • Lisatud: 24/03/2023 09:56
  • Kategooria: Elu
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 355
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud