Restart
ma teen oma elule restarti
suhtlen ainult nendega,
kellega tõeliselt vaja
kes on lähedal minuga
nii ihus kui hinges
nii elavalt kui surmakastis
harjumuseks on kaotada rännuteel
olevaid kontakte,
sest kui üks asi lõppeb,
vaevalt ta enam teistpidi mulle
kuskil sõpruselisti kaudu ette jääb
milleks tuhandeid sõpru,
kui need on lihtsalt nagu klaasid vitriinkapis:
sind igapäevaselt vaatamas
üksinda olles
unenäd muutuvad erksamaks
sa oled selle voo sees
ja siis ei igatse inimesi
kuigi oleks planetaarne seis teine
võiksin ma olla ka sotsiaalne liblikas
aeg endale, aeg endale
mulle on ka selgeks tehtud,
et need, kes endale sellel aastal otsa ei vaata,
mis nendest edasi
kuhu nad pürgivad
selles suures mõtte-ja tundemöllus,
mis aastate pärast palub toetada oma
keskmele
aga kui keset leidnud ei ole
kas siis elu saab sind murda, nagu kuivand puu?
Järgi luuletajat
