Mõtteid....
hindasin üle
ma võin olla pöörane
meie suguvõsa meesliin läheb edasi
kraadi võrra targemalt
samal ajal kui mina põimin sellesse
ulmeliselt pehme naiselikkuse
võin elada, olla kus tahan
homme istuda Dubai tänavatel kui vaja
või joonistada kõrbes liivale
"Väike Printsi" miraaže
Ma ei pea enam muretsema,
mis saab selles sugupuust edasi
mul on uuringud tehtud,
mul tuleb ainult vastu võtta
"Alkeemik" läheb teele ise
mina olen see, kes aeg ajalt ennast meelde tuletab
kas Veronika otsustas surra
või miks ta ümber mõtles
ma ei mäleta,
ma lugesin tookord neid raamatuid
hingetõmbega
laadisin alla nagu infot
samal ajal kui teised pidutsesid kuskil öölokaalis
või said uusi kogemusi alprozolaamist
Mul neid sellel ajal ei olnud
Mul ei ole üldse suhet alkoholiga
Mul ei ole millegagi suhet
peale enda ja üksinduse
see kõlab võib-olla kohutavalt
aga kui oled minu enda sees
näed, kui ruumikas ja värviline siin on
kuidas kõik sädeleb ja virvendab
ja kuidas helid liiguvad sinuni täpselt
nagu kevadlinnudki siristavalt
täiesti tavaline juhus
et mu kandekott oli raamatutest raskem
kui mu pea
mind on alati huvitanud loominguline protses
aga samas ka tappev uudishimu
mis võib nii mõnegi neurootiliseks teha
kuidas saab inimesel olla nii palju küsimusi
seinast seina
lülilt lülilitile
rongisõidu ajal suutsime emaga ära rääkida
Eesti Raudtee ajaloo
ahju ehitamise, ahju kütmise ja kõige parema küttepuu hinna
lisaks märkimata neid
kiireid videosähvatusi ema telefonis
mida ta oma lõbuks jälgib
aga mul pole aega
pole aega vaadata ekraani,
võin homme ka telefoni lutsuks visata
aga infoajastu leiab mind ikka
ma ei võlgne kellelegi midagi - veel
seetõttu tegin oma tsükli korda
õnneks, õnneks, on iga päev
ainult enda eest vastutades justkui õnnistus
sest ma hindan oma piire optimaalselt
vahepeal võib-olla liialt tagasihoidlikult
aga piisavalt teadlikult
et mitte hammustada koogist suuremat tükki
kui on noaga ette lõigatud
piir piiri otsa
vee vee järel
igal algusel on lõpp ja lõpul algus
isegi ajatuses võib tajuda seda
Järgi luuletajat
