"Elu klaasist majas"
elu klaasist majas
sa arvasid, et mulle meeldib seal
nagu roos istuda kupli all
ja oodata oma isandat
mingi ajani oligi see ustavalt tore
seni kuni valed hakkasid mind tuimestama
ja siiruse presumptsioon enam ei kehtinud
fantaasia võttis avatari kujusid
millest väidetavalt tundeid pidin vaid usaldama
aga hoolimata oma idealistlikust maailma pildist
ja salvrätikuga pühitud roosade prillide tolmust
tahtsin saada midagi elavat enda kõrvale
mitte Universumi Loojat
eile kuulasin teadvuse sagedustest loengut
iha on energiat kitsendav sagedus
samas kui julgus alustab energia laiendamist
olen minagi teinud elus sellisedi samme
kus astud südamega julgusesse
aga surutakse häbipingile ehk madalaimale astmele
istuma
pean tsentraliseerima ennast
et mitte minna kaasa mingite võltsreaalsustega
milles lubadus on nagu õhkõrn sulg
see ongi fantaasia ja pettekujutlema vahe
intuitsiooni ja unistajalikkusse
mina olen nähtav ja läbipaistev
kas ka minu emotsionaalsesse natuuri tungitakse
või sellest lugusid kirjutakse
kindlasti
aga ju ma olen aastatega harjunud nende putukatega enda pesas
aga sa ei olnud kunagi ehk mõelnud
et kui sina tajud mind ühtviisi
ei tähenda, et mina tajun sind samamoodi
tajud on erinevad
ja see võib segadusse ajada
ja tujud
Järgi luuletajat
