Mamma igatsus
oma mamma juurde tahaks minna
istuda onkoloogiakeskuses tunde ja tunde
vahet pidamata
rääkida ja lobiseda,
miks ta tuli Tallinnasse
miks ta ei jäänud sinna, kus sündis
miks ta valis vanaisa,
kust ta sai enda särava iseloomu,
millist rolli mängis tema elus religioon
kas ta alati tahtis endale kahte tütart
mida ta mõtleb oma õdedest
mamma oli mu esimene parim sõber
võib-olla ka viimane,
kes mind nii põhjalikult mõistis
nagu mina teda
oma mälestustes ma istun punase köögilaua taga
ja joonistan
pastapliiatsitega
sest seal värilisi polnud
söön vanaema tehtud mannavahtu
ja mõtlen, kui hea
ja kui tänulik ma olen selle
võimaluse eest
olla sellises koosluses
me paneksime vanaemaga põsed kokku
ja ta jutustaks lugusid oma kodukandist
vanaema ei tahtnud kunagi lahkuda
aga ta pidi,
sest ta hing oli katki ja hapnikku enam ei jätkunud
isegi kui mina nagu säraküünal teda elus käisin hoidmas
lakkas ta keha toimimas viisil
mis võiks tema negatiivseid mõtteid kehast eemale peletada
ma armastan oma mammat igavesti
iga laps peaks väärima seda,
et saab täisväärtusliku aja oma memmega
Järgi luuletajat
