Vana pildiraam
harjumuspärane
on surra
kui sureb ka su kaasa
võib-olla ongi see armastuse kõrgeim austusavaldus
kuni surm meid lahutab
või kuni sina lahkud minust
ainult sinuga koos saab ka minus olla elu
pikalt koos olnud paarid teavad seda
et elurütm ilma kaaslaseta
kellega on elatud koos aastakümneid
tihti haigestab ka terve
peale paarilise surmava diagnoosi teada saamist
hakatakse ennast süüdistama
leitakse põhjuseid, miks ka ise mitte elus olla
kuidas lein ja stress meie tervist mõjutab
on ilmselge
võib-olla ongi see paatoslik
ja romantiline
ja rüütellik,
samas aupaklik
kui käia surnuaias ringi
on kaaslased lahkunud enam vähem samal ajal
sest teine ei kannata välja seda valu
elada koos ilma armsamata
ja see on ilus
mõni loodabki see läbi surra
et kuigi ka elavate kirja jääb palju nutjaid
on hauatagune elu kuidagi lohutavam
kus saab kaaslasega koos olla
iga päev
kui ka lemmikloomad surevad
sureb osa meist nendega
kui lemmiklooma omanik sureb
tunnevad ka loomad leina
ja on valmis oma stressi tõttu
kogema kurbust
elu ei ole enam endine
meid kasvatati nii
et armastust tuleb hoida
ja mitte kergesti alla anda
kui ette tuleb konarlikkus
ja sealt need pikaajalised koostööd sünnivadki
sädamest saab leek
ja leegist vanaduses säde
mida koos kodus sussi lohistades
teleka ees on hea meenutada
pildialbumeid vaadates
kas vanasti oli teadlikkus kõrgem
või oli puhtam inimese meel
et said kokku tõesti need,
kes tahtsid ja väärtustasid koos olemist
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud