Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiiresti välja
vahetus
hingasin koos südamega samas rütmis
ma kogen kurbust
ma kogen agooniat
kunagi öeldi, et kurbuse kõrgeimal astmeil pisarad puuduvad
ju ma olen jõudnud siis madalamatele
kose juurde
ma võin olla stressis, paanikas ja hirmul,
kui valin seda
aga ma ei vali
kurbuse kogemine on ka vee-energiaga sõbraks saamine
see on ilus ja tervendav
lapsepõlves oli hea
kui midagi tegi haiget, tulid pisarad üpris kiiresti
automaatreaktsioon
vanemana oskame rohkem ennast petta
ja sealt meie kivistunud pessimistlikud näod tulevadki
sest me kangestume
reptiili aju valik on hanguda
kui ta just ei põgene või ei võitle
ka põgenemises oleme osavad
aga vahel tuleb endal kratist kinni võtta
ja tõsta sündmuskohta
"ma tean, et sul on valus,
aga me teeme selle asja läbi"
ei, see ei ole naistele kergem
see on sooneutraalne
naised oskavad ka väga hästi endaga peitust mängida
ennast unustada meestesse, kallitesse kottidesse
autodesse, mulli või lastesse
me oskame
miks muidu on vahel
just meessoost isik see,
kes toob naise taas iseendaga kontakti?
Järgi luuletajat
