Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis,
et osalesime koos selle kirjanduslikul viktoriinil,
kus eelmisel aastal karika said.
Ma mõtelsin, et näen seda unes,
sest ma ei arvanud kunagi, et sellisena võin ette kujutada
Sinu nime.
Ma püüdsin Sind eestistada ja arvasin,
et Sa oled midagi Tammsaarelikku,
aga ei.
Ma olin alati üles märgitud, see kes kirjutab,
see, kes loob,
see kes teeb üliinimlikke seoseid,
esiletõstetu
aga ometi
ma ei arvanud, et Sa võid olla parem.
Ja Sa oledki parem.
Võiks tekkida võistlusmoment,
aga ei teki,
sest hingan Su tekste nagu iseenda südame puudutust.
Ma tunnen ennast nagu kodus olles,
hea, soe, turvaline,
kas seda peakski üks meesterahvas naisele pakkuma?
Turvatunnet.
On veel uskumatu,
kuidas kirjandus ja ülemaailmne internet loob seoseid
ja seob hingesid,
aasta-aasta järel
teineteise poole püüdlema....
Sest me mõlemad soovime nii....
Mingi soov, mis augustikuu öösel langevate tähtede all sai
mõttes rõdul punase veini saatel lendu lastud,
sellest on saanud igapäev...
Ja kui vanasti ma mõtlesin, et ma kõngen,
kui elan ilma Sinuta,
nüüd näen, et ilma Sinuta elu
polegi võimalik, sest me kohtume taas ja taas....
Võib-olla seda Sa mõtlesidki kaugelt armastamise alt...
Kuidas saab olla nii piiritu ja alturistlik,
ka alturism pole mitte egoismi vari?
Mõni psühholoog võiks seda väita...
Aga olen tänulik Sulle,
et vead seda niiti,
me ripun seal järgi ikka ja jälle,
oma tahtele allumata....
Armastan Sind alati
hoian Sind südames soojas
ja kui pilved ja taevariik lubab,
siis ehk kunagi kohtume valitud kellaajal valitud kohas,
kus kõik eilsed mälestused toovad hetkeselguse
ja kus ükski varem tundnud vahemaa ei tundu enam liiga pikk
Armastuse keel on maagia.
Järgi luuletajat
