Koomikule 2
Ma ajasin Sind taga
mitte nagu joostes
vaid oma mõttes
ja püüdlusega
leida Su tähelepanu
Sa olid alguses kohmetunud
ega saanud aru,
mida ma üritan Sinust saada
ega ma isegi ei teadnud
Aga mingil hetkel
Sa said teadlikuks endast
ja Sa sulasid
Lasid mind lähedale
ja Sa unustasid,
mis valud on Sul minevikus on olnud
ja Sa lubasid ja julgesid
mulle oma südameukse avada,
kus tuli välja palju sellist,
mida teisedki veel näinud ei olnud
Sa said lõpuks aru
et mu pilk ei olnud juhuslik
et mu taotlus ei olnud juhuslik
isegi kui ma ei ütelnud sõnagi,
Sa nagu aimasid mu mõttekäiku ette
Lõpuks teisi enam ei olnud
Ma tundsin ennast naise rollis
Ma teadsin, et nüüd ma pean hakkama saama
mehe tunnete tasakaalustamisega,
sest Sa võtsid rolli olla mees
ja lubasid endasse vaadata
Oli piinlik, oli häbi,
aga minu jaoks oli see kui meditsiiniline protsess
ma olin nagu medõde, kes tohterdas haavu -
selle eest on teisedki mind tänanud -
ja võimalik, et see ongi see, mida mina teen
või mida naised teevad...
Ma ei tea, kas Sul läks kergemaks
aga me suutsime kallistada
ilmselt tundega nagu Sa oleksid kistud alasti
kuigi tegelikult oli kõik kombekohane ja Sa olid riietes
alasti olla hinges
Unenägu lõppes
Järgi luuletajat
