Julgus
valgeid roose
hommikupäikese paitades
ma mäletan
kuidas punane raadio seda mängis
suures voodis laiutades
lapseund magades
ma mäletan
ma mäletan ka neid kõnesid
mis kestsid päevi ja öid
kuid ja kohati aastaid
nendel oli oma võlujõud
oma maailm, millesse eksida
tung armastuse kui tunde järele oli nii suur
et mis iganes inimhing selleks võimaline on tegema
nüüd ma proovin leida niite
mis viivad mind katkiste geeniuste lävepakkudele
kes deformeerunult ei leia vahepeal mõistmist
siinsel turuplatsil
siinsete hindadega
kas mina pean olema siis see,
kes võtab vastutuse nende eest,
kes ennast enam ei mäleta
või on see hoolimatus nende endi
hingearengu suhtes
prantslased kõrvutavad südant ja julgust
südamest saab julgust
ja armastus annab julguse,
seda on öelnud ka poeedid
aga millist julgust vajab üks liivatera
et ka temast saaks ühel päeval pärl
Järgi luuletajat
