Kolm puhkepääva

Nagu kolmas puhkepäe
mes pärast pühabe tulleb
ulatanud jummal umma käe
tüürahvale ta sulleb;

nüt kodos iki viil
siin om kik ääletu
õues võhr, siil
ja kass om eeretu;

ja mis mia tiin?
paras kõiguts saab olla
esä laual viin
äi taha, it ta mulle kalla;

võtsin nüssikutäie vett ojast
pliita pääl audub tönn
umma süük arust ja ajast
äi olle ma abitu könn;

täna pailu kardulat süüme
kona ääd usku om maaubinale
pudruts kokku lüüme
kõrvan piima ja anelihale;

repi pääl mitu pauna
mida vanaesä tuunu
orsti ja kesu meie sauna
sesse lämme emä tõstnu;

kuna vargad tullevat
ja niid äi olle arilikud
meie vara ohvrits tahtvat
kurja inimen avalikud;

seitun kirjut soerdist
mes juusib kodode veerel
ja saatana soldatist
mes käive luurel;

õvven üüsi kuulda olli
kuidas nõiad päävat sabati
mängisi mõtsan kolli
ets iljem politseiga tabati;

einä küljes vigel
uutab omma perepääd
ent meie ramm om nigel
kui telekat kaedes tiib ääd;

Ukraina Stuudiot nähäs
me uut infot korgame
vaimu menna peris vähäs
olgu, et rahat me saadame;

mes viil om iisepet
äi tää, ma pihtu panen
arvuti taga pään puhket
ets omme nõia palamen

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard