Rutakas mõte*
tahan tänada seda inglit
kes päästis mind surmasuust
kes hoidis mind
kui ma murdosa sekundi vältel
suutsin vaid mõelda
kuidas ma langen
ja millal ma seda teen
uudishimu ei vii alati sihile
vahel on liigne uudishimu takistuseks
edasiliikumisel
kuidagi peavad rongid käima
ja liiklus säilima
hirm elu ees
läbi kukkumise ees
et prantsatad isegi trepilt maha
nuttes, et miks just minuga juhtuvad sellised asjad
et emo külastan tihedamini kui oma surnud sõbra hauda
keegi hoidis mul käest
ja päästis mind
küllap oli see torge
et ära kipu sinna surnute maailma
kui ei ole veel sinu aeg
ära rutta elus ette
püüa olla tasakaalukas ja rahulik
ja ole õnnelik oma veedetud päevade eest
iga hingetõmbega
hirm on see, mis takistab
teiste nõuded, kuidas käia, riietuda ja astuda
mind ei huvita
see turvis on liiga tugevaks läinud
ma olen nüüd see, kes ma olen
palun ostke need blokaatorid,
et ma enam ei kukuks
et ma ei lendaks
kui ma tean, et ma seda suudan
ma oleksin lõpetanud haiglas
aga võib-olla ka mitte
õnneks ingel hoidis mind
õnneks soojus ja armastus hoidis mind
ja mu rutakaid mõtteid
aitäh
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud