Kombits
9 aastane tüdruk on oma sängis
mingi asi lookleb ta peal ja taga
ta ei tea, mis mängu ta mängis
päev varem ühe võõraga;
see on kui mälestus, mis ei lase lahti
isegi järgmine aasta pärast kooli
istudes kiigel peab ta vahti
kojuminekust veel ei hooli;
sest mõtted ümber trauma keerlevad
mida kombits hoiab meeles
kehaosad ja sinikad ikka valutavad
pole head kuulda ta keeles;
millal on aeg õige
et oma väärkohtlemisest räägib?
isase puudutus on kui lõige
pubekana valus mälestus nöögib;
iga kord kui ta poiss intiimsust tahab
pigistab kombits kaela ümber
hirm vägivalla pärast vohab
mida tegi kunagi võõras "sõber";
küllap ei otsigi ta enam suhet
isegi keskeas istuda teiste seltsis kole
ei oska teha tunnetel ja ihal vahet
tunda samasugust armastust pole;
mida näeb kolleegide seas
kodus, kohvikus ja üritusel
häirekell läheb tööle peas
kui kombits olemas igal juhusel;
kuna pole lapsi, päev otsa
vanadekodus tühjusesse vaatab
riiete all kombits annab piitsa
mis küll halva mälestuse matab?;
alles siis kirstus lahkub kombits
jättes lõpuks ohvri vabaks
kaob ära nagu vette vits
kuid kuriteol ei kao kunagi jaks;
jutu moraal:
kui last vägistatakse
siis ei julge ta sotsialiseerida
igas eas olek raskeks tehakse
kui õigeid liitlasi leida;
sest trauma, on tugevam
kui vajadus otsida lähedust
kombits, ehk mehe suguti mõjuvam
nii polegi enda peret, last ja armastust
Järgi luuletajat
Kommentaarid
juku olen

siin leiate igasugu perverssusi ja muidu vastuolulisi jutukesi, daamid ja härrad
:)
Info
- Autor: Alfa beeta (juku olen)
- Lisatud: 05/05/2023 15:14
- Kategooria: Ühiskond
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 127
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud