Küsimuste küsimus

Mul on küsimata küsimus
ma ei julge
või tegelikult vist ei taha
seda ära raisata

Kes iganes vastust teab on kaugel
täiesti kätte saamatu
küsimus rändaks hulk aega
suust kõrva
kõrvast suhu
suust kõrva
kõrvast suhu

Kohale jõudes poleks ta enam endine
See poleks enam minu küsimus
vastuski tuleks niisamuti
suust kõrva
kõrvast suhu
suust kõrva
kõrvast suhu

Jõudes minuni oleks kaduvväike tõenäosus
et minu moondunud küsimusele
saabuv vastus oleks omakorda moondunud
selleks mida ma ootan
selleks mida ma vajan

Ei- ma ei küsi nõnda lihtsalt ära
oma elu tähtsaimat küsimust

****

Ootan parem veel mõnda aega
lihvin oma küsimust
töötlen ta kuuli ja kriitika kindlaks
tulistan ta teele täpselt siis
kui adressaat põigelda ei saa

Tulistan ta kõrvu ja suid vahele jättes
otse südamesse
ja vaatan mõnuga
kuidas vastaja küsimusest tabatuna
verest tühjaks jookseb

Võtan oma bumerangina tagasi pöördunud küsimuse
ja jään järgmist ohvrit ootama
vastust saada on niisama lootusetu kui enne

*****

Lõpuks saabub üks kuulikindel inimene
silmitseb oma südame vastas
nahale lapikuks muljutud küsimust
pühib ehmatuse näolt
ja narmendavatest tähtedest sõnad oma nahalt
justkui prügi
naerab põlglikult ja ütleb
"See pole ju mingi küsimus"

Tunnen end tobedalt
küsimus läks ikkagi raisku
(kui mitte hukkunuid arvestada)
vastust mul ju pole

Oleksin võinud ammu ammu
oma esimese verisulise süütu ja pehme esitada
ja oleksin võinud leppida
mõne vale ent ilusa vastusega

Aga näed- ma ei saanud
Kui saanuksin
siis polnuks ma mina

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard