Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Surm.

Surm, kui uue algus,
mälestuste varjus.
Su hingetühjus,
kui hõbekuljus.

Oh mu kallis surm,
sa oled minu hurm.
Sinu eest pääsu pole,
ei kuhugipoole.

Sa tulid sel ööl, suudlesid mind.
Sel süngel ööl ütlesin, armastan sind.
Poleks arvanud, et armun,
kui su ette ilmun.

Sa oled sõltuvust tekitav
ja hirmuäratav.
Kuid siiski oled nii hurmav,
see on lausa surmav.

— Gerli V.
85
25/05/2023 Armastus

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
10 kuud tagasi
Natuke varavõitu hakata põhikoolis mõtisklema surma üle. Elu ja armastuse üle, seda kindlasti. Aga noh.. Kui see noore Wertheri sündroom teismelise eas peale tuleb, siis tuleb seda kogeda, et ta üle elada. Jõudu, selleks!

Gerli V.

Kasutaja Kelly.9459  profiilipilt

elu on tunnetekarusell, aga päike tuleb ka peale kõige pimedamat ööd<3

Info

  • Autor: Kelly.9459 (Gerli V.)
  • Lisatud: 25/05/2023 07:35
  • Kategooria: Armastus
  • Vaatamisi täna: 1
  • Vaatamisi kokku: 227
  • Kopeeritud: 4


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud