27.mai öösel Allikal

männi okste vahelt
maiöö valgus aknas
magada ei lase
sa midagi ei taha
lihtsalt meel on sellest
arem tasem
kaua puutumata jääb ase

*
Liisule

Su hing on kevade
ja suve ligi mitte
enam nendest lahus
supleb nagu aed
õite vahus
joob päeva peost
päikse heldeid kiiri
koos ehaga saab
õhturahuks
hommikuga aknas
õnnevaluks

Rongilt maha tulles

nähes teid niimoodi
kahekesi käsikäes
kevadöösse minemas
suu mult küsib
mis on arm ma vait jään
kaua lausuda ei taha
ühtki sõna viimaks kohman
küll veri ära tunneb
kui arm on arm

*
Tüdrukule koeraga

aeg tuleb
hellus iga päev
Sul nägu limpsib
majakana Su öödes
plingib ankruköiena
on kindlalt käes
Su mõtteid elu tarvis
korda säeb Su juurde
nüüdsest jääb

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard