Tagasi juurte juurde*
vanaonu kummikud ja kummastav külapood
kus pakutakse kõike
kui kõik panevad selga uhked riided
aga sina lähed sinna nagu klassikaline maainimene
kes oleks seal kasvanud ja elanud kaua
Lõuna-Eesti metsad ootavad mind tagasi
kord kui saan sinna oma aja ja panuse leida
et seal see taluhoone korda teha
ja oma rõõmud, mured, leinad ja vaevad
sinna uuesti matta ja matta
maainimesed ei tea, mis rikkus on linnapreilidele
tulla vabasse loodusesse mürgita õhku hingama
ja kuidas seal ajakulg käib teisiti
isegi kellaseieri liikumisel pole tähtsust
kui saad vaadata elavat tuld,
mis praksub mu kaminas
hommikul kui ärkad oled sa puhanum
kui kõrghoones
maadligi maja ja vana voodi
kus kindlasti maganud ka sinu vanavanemad
rikkus on seegi, kui tead,
et saad alati koondada ennast linna ja oled
õppinud ka kõiki peeneid keeli ja maitseid tundma
aga oma aja kartul, porgand, peet
on parimad, mida üks inimhing võib tahta
kasva ja kasvata ise
kasvatamisega kasvad ka ise hingelt pikemaks ja suuremaks
ja kogu su olemus täitub valgusega
ja igast taimest saab su pühamu
see ongi armastusega kasvatatud toit
mis on sinu aias, sinu tingimustel ja sinu maal kasvanud
ei ole vaja otsida meile neid oliive või uusi maitseid
mis meie maitsemeelele on küll juba harjutatud
aga pole reeglipärased
tagasi juurte juurde ja saad oma väe sealt,
kus poleks arvanud, et võid seda leida
Järgi luuletajat
