Elu oli "vale"?!

kõik mu suhted olidki ehk valed
valedel alustel valedel kokkulepedel
teiste soovide järgi painutatud
ja kui tegin lõvist kisa
siis hakata ettekäändeks tooma mu hallitooni kleiti
hiirekesed nii ei tee

kuidas teine saab anda hinnangu
kui ma isegi olen veel kahe vahel,
kas ma pole mitte draakonite munast sirgunud isend

sa näed ainult seda, mida sa koged
ja kogemine on puhtalt subjektiivne
isegi kehalised märgid ja tajud,
mida arvad, et nägevad, võivad olla sinu mõistuse manipulatsioon
seega, kuidas sa usaldad midagi, mis tundub nii õrn ja hea
võib-olla vähe oled vaadanud veel maatriksit, kus agendiks riietati
naine punases?

seega ratsionaalne usaldamatus ilma kindlate faktide ja sisetunde toeta
on mõttekas
kahtlema peab, isegi ülemõtlema peab,
sest siis on sul kümme miljonit varianti, kuidas lool võiks areneda stenaarium
või on selleks suutelised ainult insenerid, kes lähevad vanglasse oma venda päästma?

ükski asi pole film
senikaua kuni see on loodud inimeste mõttetegevuse tagajärjel
kuskil peab olema alge
kui suudad ette kujutada järelikult eksisteerib, eksole

ammu kadunud see paadike, kus arvasin, et olen
pikka aega kündnud teisi maid, sii ei oska enam arvestada,
et päris kaugel oled sadamast, kus kord sõitu alustasid
et polegi enam seesama
et sa ei tahagi enam neid samu asju
ja sind kuidagi ei huvita see massimeedia kaja
põnev teater, vahel hea etendus, tihti pigem parodeerimine

milleks peita oma ussilikku keelt,
kui see nagunii on minus olemas ja siseneb ühel või teisel moel
kas teile või mulle endale
või poob koguni see madu mind kogu täiega pattude eest üles?

tänased mõtted on tänased, homsed on homsed,
pole head ega halba
ja see teebki ülemõtleja elu keeruliseks
sest kui mõistad tagamaid, kuidas suudad hukka mõista?

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard