(mineviku "auku" kukkunud luule)
"Kui joobe aste muutub nii sügavaks
et Sa guugeldad oma eksarmastusi
seal ongi mu alateadvuse põimikud
kui riided liigselt soonivad
kui on ärevus ja oled läbi põlenud
siis puhka mändide varjus
kes suudab kasvada ka liivasel pinnasel
Seal alateadvuse urus
ongi Sinu traumade neuroos
Sinu põhjuste põhjused
"Kuidas on sinusugust naist võimalik
mitte armastada?"
Rebige mind välja ajaloo raamatutest
midagi ei muutu
kell tiksub samamoodi edasi
imeilusas siidjas öökleidis võin lennata
koos sõpradega ühes
Milline suvi see pidi tulema,
kuhu oli areneda,
aga trauma ei pidanud vastu,
nõristas nii meele
kui ka seisastas südame
Kaeva, kaeva iseenda sügavikus
vaata, et sisse kukud,
siis näed, kui suures augus ise istud
ja mida ootad ja proovid leida sealt"
Järgi luuletajat
