Võta seegi...
Palusin, et laseksid end lõplikumalt lahti
Kinni hoidsid südamest, kui andsin sõbrakäe
Solvusid ja arvasid, et kohtlen sind kui prahti
Nägin lihtsalt venda sinus- meest ma seal ei näe
Tunnetasin pisaraid, kui peitsid omi silmi
Haiget said. Ma tean, et sõnad südamesse lõid
Olid toeks, kui nägin selges taevas musti pilvi
Nendestki kõik tähed mulle rõõmuks alla tõid
Tänutunne oli, on ja jääb, kuid miskit puudu
Ilmselt olid minu jaoks sa lihtsalt liiga hea
Mul on vähe anda, võta seegi- sõbra truudus
Küsid, mida otsin? Kui ma isegi vaid teaks...
(Heliriin Puistamaa)
3
21/05/2011
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud