Uppudes
Ootamatut oodates tekib kibestumise tunne,
kõige selle asemel vajun sügavasse unne.
Hullus, puudutus, märatsus ning kaos.
Miks on kadunud kõik tunded neis vaos?
Ootamatut oodates hoian mõtteid haardes.
Kas eelnev elu on elatud naerdes?
Nüüdseks on sulgunud mõtete uksed,
ainus mis jäänud-nõrgad südame tuksed.
Sekundi järel sekund olen hääbumas igaveseks,
ükski hääl ei puutu mu kõrvu.
Järgnev mis tuleb, tuleb nüüd ja kohe.
Ainus mis veel tulemas-viimase hingetõmbe ohe.
Järgi luuletajat
