Su hääl on hüpnotiseeriv
Su hääl on hüpnotiseeriv,
vibreeriv, garboniseeriv
iga rakk mu kehas tõmbleb suurest erutusest,
kui puudutab su häälenoot mu kõrva,
ära mind sellega liialt mõrva,
tõrva ära kalla,
vaid võta vastu mu nätsukumm,
mille heast südamest kingin sulle,
puhu mulle või taga aja hulle,
kes sind austavad,
imalate võtetega meelitavad.
Sõrmega sind hellalt silitan,
salaja pihku itsitan,
pinistan kitarrikeeli,
et laulda sulle serenaadi,
lauluhäält pole antud mul,
mind sellegi poolest kaisutad,
haigutad, kui telekast tuleb mu lemmikseriaal,
pedaal olgu põhjas kui märgil sada kümme,
et teistele jalgu ei jääks.
Lendame nüüd Pariisi,
ärme ootama jää uut majanduskriisi.
Sokid, pluusid, teksad kõik kotti,
peeglist viimani vaade,
raseeritud lõualotti näen ja ehmun,
mõtlesin, et Edgar Savisaar,
ei oleks me paras paar,
vaid sina sobid mulle
ideaalselt,
mastaapselt, formaalselt..
Järgi luuletajat
