Sind ootan

Seisan toas akna ees,
südamerütm pulbitsemas.
Ootan sind,ise teades-
sa tuled,mind armastad.

Puudeharud maja ees
kõrgustesse end sirutavad.
Sooja kevadtuule käes,
lehed päiksekiiri püüdmas.

Klaasi taga muru rohelus
võilillede kollases kumas.
Lindude tiibade puudutus
õrnalt oksi riivamas.

Autosid ärevalt jälgin,
sealt tuttavat otsides.
Haaravad silmad neid kõiki,
seda õiget leida lootes.

Ei jahtu kirg rinnas,
tahan sind endiselt.
Rahutu keha janunemas
su hellituste järele.

Kuumi suudlusi igatsen,
kallistusi veelgi ihkan.
Ootan südame põksudes,
sulle mõeldes,tasa õhkan.

Avan akna,kutsudes tuult:
jahuta maha lõõmav keha!
Oh süda-anna käsklus
aeglustada rütmi mu rinnas.

Oh mõistus-anna märku
kiindumusest õigest mulle.
Oh aeg-seisata viivuks,
las usun imelisse armastusse.

Lilled,puud ja linnud,
klaasitagune kaunis maailm.
Rohelus,kollane vaip murul-
hetkeks eksleb sellele pilk.

Seisan,kohtumist igatsedes,
tean,et tõeliselt armastan.
Sõrmed aknaraamil valgel,
rütmiliselt trummeldamas.

Ei saa eksida tunnetes,
mis aina rohkem hõõgumas.
Oh hing-kuula vaikselt
mu ihasoovide sosinat.

Päikesesoojus mu põskedel,
su autot eemal märkan.
Süda pulbitsemas erutusest,
ainult veel hetkeks ootan...

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard