Jõhkard

Vaikides aru olen saanud,
Et armastan jõhkardit ma
Mu süda on kildudeks löödud
Ja ees seisab tühi elu ilma sinuta…

Miks tegid sa mulle nii?...
Miks valetasid kogu selle aja?
Sa ei vaadanud tagasi, kui lahkusid
Nüüd on su hääl vaid mu mälestuste vaikne kaja…
Kuid ikkagi seisan vaid sinu najal…

Sina, jõhkard, ei tea, mis tunne see on!
Mis tunne on kaotada see kõige tähtsam…
Sa ei oska muud, ainult naerad
Kuid mu süda ei hooli -
Mulle oled alati see kõige kallim…

Mis siis, et ma ei taha, et oleksid.
Ma ei saa sinust lahti, va jõhkard!...
Ei mõtle ma muule kui sellele, et
Vajan, et ükskord tagasi tuleksid…
Olen sinu ohver, kallis jõhkard.
Tee minuga, mida tahad…
Ma armastan sind, jõhkard…

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard