Pimedast valgeks.
Raisk! See niiske ja pimedus ruineerib hinge, tuul ulub, kusagil haugub võõras peni, pean ootama seni!
Seni kui, pöördub keerab teise palge, see hetk saab olema malbe, nii karge.
Käes on hetk kui langeb lumi, mis särav valge.
08/01/2014
Hooaeg
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud