Kirg kustub
Kirg,
see lõõmab läbi jääst,
Peagi
jääb järgi vaid tuhk.
Tuul
nii vaikselt puhub selle käest.
Peas
on justkui mingi muhk,
See
katsudes teeb kergelt valu.
Detailid,
need peagi kustuvad
Ja üksikasjad,
need enam märkimist ei talu.
Kui teiste
ja enda veenmised kõik luhtuvad,
siis ikka loodad,
et ühel päeval keegi teeb su paremaks.
Kuid lõpuks
mõte-lootus ise muutub üha vaiksemaks.
5
29/01/2014
Armastus
Järgi luuletajat
