2011
Ma pole enam ammu see, kes naeratab läbi nutu.
Ei tahagi kõndida võltsil alleel,
püüda päeva, õhtul lahkuda ruttu.
Ma ei vaja ei rahu, ei vaikust, ei lõppu,
enam ei sütita kirg.
On lahkunud lõhnad, värvid täis valgust,
on kadunud minu hing.
'Helena Veinberg
2
28/05/2011
Varia
Järgi luuletajat
