Perelisa
Pardipoja prääksumisest
kurdiks küll ei jää.
Väikse tita vääksumisest
sulab hingejää.
Seda ongi vaja –
laste lalin, kisa…
Õnnest õhkab maja,
saanud perelisa!
Ka vaiksed hetked siis
on palju enam väärt:
Universum viib
su kaema taeva äärt.
/Mari*Uri/
45
13/04/2023
Katsikud
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud