-
Kriimustused põlvedel jäid pakitama pisut.
Teate küll, kui kiirustades jalge alt kaob pind.
Nii ma kukun. Korduvalt. Kaob mõneks ajaks isu
järgi joosta nii-on-õige´l. Las nüüd püüab mind.
Nohuga võiks toime tulla. Tarbiks teed ja mett.
Annustades elamist on vaeva hoopis rohkem.
Pea läeb kaotsi, mõistusest saab vargsi meelepett.
Ise olen elu, mis mind liiga karmilt kohtleb.
Tunded, soovid, lihtsalt tujud. Kõike üle vindi.
Lihtne olemine tundub pööritustes igav.
Ehk on kuskil sulepea ja ilmselt leiaks tindi,
et saaks teha paranduse seal, kus oli viga.
Heliriin Puistamaa
29
29/05/2011
Varia
Järgi luuletajat
