Täna veel
Heegeldades silmi loon,
vahel pilutan või koon.
Oma päevi ritta sean…
Aga ainult tänast tean.
Vahel tõmban kudumi
üles nagu udu, mis
kuskil tekib,
kuskil kaob,
elust igavikku vaob...
Täna süda taob.
/Mari*Uri/
13/04/2023
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud