Roosiaed
Ämmamamma kaebles, et mul pole üldse väge –
kas selja pööranult saab tõesti silma vaadata...?
Olen hoolsalt varjanud veealust jäiset mäge,
mis hakanud on viimaks sinu paistel sulama.
Ma ei jahi tolmurulle ega küüri nõusid
igal võimalikul vabal kaunil eluhetkel -
ja ei torma korraldama, kui just äsja tõusin…
Olen hoopis roosiaianuusutamisretkel!
Kastan oma veega õite pakatavaid pungi,
julgustades teisigi teeäärtest noppima…
Ning kui vähekegi saan, siis muudan ämma tungi
oma takjanina minu aeda toppida!
/Mari Uri/
3
Loe järgmist luuletust
Mari Uri
Kommentaarid
Info
- Autor: Mari Uri (Mari Uri )
- Lisatud: 04/04/2021 19:00
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 1592
Märksõnad