Ma tahan olla
Ma tahan olla nagu tema ma tahan ta riideid, ta keha, ta sõpru ja ta naeratust. Ma tahan olla nagu tema. Kuid kas ma võin seda öelda? Kuna ma polen nagu tema. Me kõik peame end armastama aga kuidas? Kui me näed iga päev enda ümder inimesi kes on meist ilusamad,targemad, peenikesemad ja sportlikumad. Ma tahan olla nagu tema aga ma ei taha olla tema. Ma tahan olla mina ise.
pööningul
vana koolimaja pööningul
virnas seisavad
aastaid juba tolmu koguvad
Lenini kogutud teosed
millist aega nad ootavad
millist tõde ära küsi
minult seda sõber
mina ei ole
aja üle kohtunik
kaitseks hardalt risti
ette lööv haavu kinni siduv
haiglakitlis noor halastajaõde
Jõuludeks juba rikas
I
Ma muud kingiks ei soovi
kui palju pappi ja värki
ärgu mind ebaõnn proovi
kes segab, kannab puust särki;
pühasi täiesti ei oota
aga mõtted saamise peal
pole niigi paremat loota
mis toimub Riigikogus seal;
teen midagi ulakat, müün maha
oma viimase vara, et lennata
lapimaale, kuusiku taha
kus Joulupukkit saab kohata;
Refr:
ja Grinchi polegi vaja
kui mina kõik ära nussin
põrutan adrenaliiniga üle saja
ära pühadevaimu tassin
jõuludeks juba rikas
ma mõtlen ainult enda peale
andmisrõõm on allikas
ja ei loe minusugusele seale;
II
kuna Eesti ainul .....
Jõuluvana teel
Jõuluvana habe särab,
juustes valge härmatis,
põsil karge põsepuna,
huulil lai ja lahke naeratus.
Jõuluvana teel on juba
läbi lume koheva,
seljataha jäänud maha
imedekodu- Lapimaa.
Sealt jõuluvana rõõme toob kaasa,
silmasära kõige kaunimat,
kingikotis südamesooja,
jõuluaega kõige lahkemat.
Jõuluaeg
Jõuluaeg pakub meile aega
olla lähedastega koos,
võtta Jõulutunnelist kaasa
üks täide läinud õnnesoov.
Jõuluaeg lahke on,
rändab mööda ilma,
imearmas jõuluaeg
jääb kõikidele silma.
Jõuluag hinge poeb,
annab hingel sooja,
õrnu tundeid südamel toob
ja kaunist meeleolu loob.
Jõuluaeg, jõuluaeg,
armastust tood iga päev.
Jõulud
Jõuluõhtul tähtede säras, Lumi sajab, maailm on kaunis kui maal. Küünlavalgel heliseb süda soojas, Kingituste pabereis peitub rõõm ja vaikus.
Puudutab õrnalt jõulumeloodia, Südametes tantsivad rõõmujoovastused. Pisar kaugest kingist rõõmu teeb, Lahkumisel käes on armastuse tugev meel.
Lapsed ootavad kingituste saatust, Jõulurahu täidab kogu maja laiust. Säravad silmad ja naeratused, Jõuluime, mis meid ühendab südametes.
Jõulupuu ehtes sädeleb säravalt, Nagu tähtede tants, mõttes lootusvalgust. Jõuluaeg on kingitus aastast aastasse, Armastust täis, südame .....
Jonnakas Putin
Tugev nagu kivi, Putin seisab kindlalt, jonniv pilk, mis mõistatusi mähkleb sihikindlalt. Sõnad kõlavad tema huulilt kui pronks, nagu öeldud loosungi kandvad monoklid.
Putin, nagu kaval šahh, liigub malelauas, valitseb käigud, kus võimu hoiab ta paigas. Jonniv jõud, mis tõuseb Vene maa peal, riigijuhi tarmukas samm, nagu marssalite saatel.
Ent kui päikeseloojang värvib taeva roosaks, jääb küsimus, kui puutumatu on riigipea loos. Jonniv Putin, ajaloo keerdkäikudes kootud, kas tugevus või varjud tema ümber on seotud?
Maksutõusud
Maksud kerkivad, nagu päike tõuseb kõrgele,
rahakott tunneb koormust, raskem on kanda rõõme.
Numbrid tõusevad paberil karmilt,
taskust kaovad münte, kui maksumaksja kannab.
Riigi eelarve januneb täiendust,
maksukoormus kipub muutuma suuremaks tõesti.
Ent lootkem, et need maksud loovad teed,
parema homse suunas, kus õitseda võiks elu õnnest.
Aasta vahetub
Kella löögid viivad möödanikku,
uus aasta saabub, kust kõik algab.
Süda täis lootust, unistusi sees,
koidikul algab uus aeg taas.
Rakettide sära taevasse tõuseb,
õnnesoovid lendavad tuule tiivul.
Koos sõprade ja lähedastega,
astume sammu uude homsesse.
Vana aeg jääb mälestuste varju,
uuel lehel meie lugude algus.
Aastanumbri vahetumisel võime tunda,
uut lootust, armastust ja rõõmu imelist.
Väga külm talv
Külm keerutab lumehelbeid tuules,
Kõrvetav külmus, nagu jääs külmkapp.
Puud küürutavad raskete mantlite all,
Talv tantsib looduses oma külmavat tantsu.
Külm hammustab, kui sammud välja astud,
Igast hingetõmbest saab aurav nuustik.
Jõed tarduvad, jäätuvad, kui aeg peatub,
Valge vaip katmas maad, lõputu külmiku suutäis.
Igavene talveöö, täis tähti säravaid,
Külmakraadid madalamaks kõiguvad.
Aga südames soojust ja lootust peituvad,
Väga külm talv, kuid ilu ei haihtuvad.
Jõu tunnusmärk
See on too, lõputa järk,
Hoian kinni samast reeglist,
Taas tuleb tuttava oleku järg,
Silmitseda kedagi vaid peeglis...
Taas rüütab tühjus ümberringi,
Jääb ju hoidma üksnes enda käest,
Teistpidi jään enda ulmast kinni,
Muidu rutem veeren alla mäest...
Valmib minul kõva eelis,
Laotub mul ilusasti tuntud järk,
Ei kurna vajadus mitte keegis,
See ongi mu jõu kindel tunnusmärk...
Тронами,танками,дронами...
Тронами, танками, дронами
Всё перемелем в муку.
К смерти спешим эшелонами,
Жизнь променяв на труху.
Видимо страха не ведаем,
Ищем старуху с косой,
Стыд прикрываем победами,
Кровь разбавляя росой.
Молодость снова призвание,
Самостоятельность прах.
Ноги оставь на задании,
Мы донесём на руках!
Jõuluks koju
Tõid lilled ja liblikad
mu talvisesse tuppa:
Panid lumelilled aknale
ja kõhtu paabusilmad.
Ja ütlesid, et võin Sind
kasvõi igaveseks võtta
ja alatiseks unustada
liiga külmad ilmad.
Sa tulid minu juurde,
oo hilinenud Nipernaadi -
kui olin uhkelt juba
soojuseta harjunud
ja üksinduse...
öösse välja karjunud!!!
Nüüd taas näen
Su lumelilli oma aknal
ja usun,
et need varsti jälle sulavad,
ja paabusilmad kõhus
olen ehmatanud vakka,
sest tunnen mõistust
koju tulevat.
Nüüd palun:
võta oma lilled,
võta liblikad
ja haara kaasa kulunud kitarr!
Need .....
Мой клад
Наткнувшись раз на клад,
Смогла обрести покой я,
И радости хлынул прибой,
Мой клад, теперь, о котором,
Мысли текут без отбоя,
И тот, что очередным повтором,
Как всегда, болью удостоит,
Мечтать остаётся без перебоев,
О своём, надеюсь, скором,
Возвращении назад…
Advendiaeg
Advendiaeg võib pisut olla kurvameelne,
kui ta hingesoppi ronib
ja pisaraid sealt teele saatma hakkab
lahkunuile, kel küünlasära ammu,
silmist kustunud on.
Advendiajal jääb rõõmude vahele
ikka veidikene kurbust, nukrust,
mida imeline jõulumuusika
veelgi võimendada võib.
Siiski advendiaeg pakub palju soojust
ja sinuga kaasas käib-,
ei üksinduse tunne
rabada sind või.
I advent
Valge lumi katab maad,
I advent nüüd saabunud taas.
Valge on kõik ilmakaar,
valguskiir on lähedal.
Hinges palju rõõmu, sära,.
advendiaeg lööb sörama täna.
Advendiaja sära
ei kustu iialgi ära.
Iga valge lumehelves,
mis taevast alla langeb,
on kui särav õnnetäht,
mis sinu hinge kulgeb.
Pimeduse kattel
Saabus aeg, - seda kaua oodati,
Pimeduse musta looriga,
On nüüd ümbritsev kaetud,
Kattus see kurnatuse koorega,
Mille peale vaevalt loodeti,
Nüüd on hing rusutusest üle aetud...
Tuiskab lund, tuiskab kurbust,
Varjub pime kattel üksik lootuskiir,
Paistab vaid norg, selle küllus,
Täistuisanud nüüd rõõmu piir.
Külmad käed, nii ka süda külmab,
Pimedus minus lausa vaeva külvab,
Pime kate mind valulooris hülgab,
Keltsane pind ning keltsane süda...
