Luuletus.ee logo
tsitaat Romaanikirjanikud ei tohi iial tüdineda tegeliku elu tundmaõppimisest. tsitaat Charlotte Brontë

Salarõõm

Vaikselt vaatasin taevasse –
helesinine, vaikne ja puhas.
Lauluviis võttis mu kaenlasse,
muremeel pudenes tuhaks.

Ei otsinud enam ma kusagilt kaugelt,
armastust, hoolitsust, rahu
see voolas mu hinge külmalt ja raugelt,
korraks eemaldas argise vahu.

Tundsin, et laps minu sees varem valmis,
polnud üksinda olema teel.
Kuid tunne, et olengi väärtuslik, kallis,
sai kindlamaks, kindlamaks veel.

0
SAADA LUULETUS SÕBRALE 🠓
Loe järgmist luuletust
Helina

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Kommentaarid
Info
  • Autor: haavik (Helina )
  • Lisatud: 12/09/2014 11:39
  • Kategooria: Verstapost
  • Vaatamisi täna: 76
  • Vaatamisi kokku: 2456

Märksõnad



Privaatsuspoliitika



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Lisa enda luuletus
      Unustasid parooli?