-

Mida teha siis, kui sinu tulevik on tume,
siis, kui mingit roosat unelmat sul lihtsalt enam pole,
siis, kui juhe täiega on puntraks keerdund kokku,
tahaks tühjaks röökida end, hüüda miskit roppu...
Suitsuotsa süüdates ma rapsin vettind tikku,
üheotsapileti siis ostan minevikku.
Möödanikus püherdades ongi täitsa mõnus,
kuramuse tore tundub noorusaja võlu!
Endale ma kinnitan, et rohelisem rohi
lõhnas hulga helgemalt ja asju, mida tohib
öelda või siis mõelda, oli selles ajas rohkem,
ja et justkui saatuski mind viisakamalt kohtles...
Praeguseks on jäänud ainult meeldimise püüe,
elukestev tolerants ja nukker järelhüüe
tugevaile tunnetele, mida rindu ihkab
igaüks meist, teate küll ju: "Armastan!" ja "Vihkan!"...
Elu silub haiget teinud nurgakeste nukid,
tundetulekahjust jäävad visisevad tukid.
Kohutavalt rahulikult seisan ajatrepil,
olen jälle kuulekas ma kõigiga. Ja lepin.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard