tasa

praeguseks tulen
jätan su meelde
võpatus tasa
hammustab keelde

ronivad viinapuud
üles nii mäge
alla ei tiri neid -
pole ju väge

andestad homme
keelad ent ala
poolikud hommikud
juurde ei vala

tõustes ei lange
lastes ei loo
trepid su saatust
kohal ei too


Sanya