tasa
praeguseks tulen
jätan su meelde
võpatus tasa
hammustab keelde
ronivad viinapuud
üles nii mäge
alla ei tiri neid -
pole ju väge
andestad homme
keelad ent ala
poolikud hommikud
juurde ei vala
tõustes ei lange
lastes ei loo
trepid su saatust
kohal ei too
Sanya
— Sanya