Ma näen
Ma näen. Ma näen seda.
See hele valgus paistab silma
ning koondub võrkkestale.
See teeb haiget, see paneb proovile
mu jõudu, kuid mina
seisan lõpuni.
See muutub aina heledamaks,
see liigub mulle lähemale.
Ma ei näe enam oma lähedasi,
See on liiga lähedal mulle.
Ma ei näe enam kunagi neid,
keda ma siiralt armastan.
Selle teadmine teeb haiget,
selle mõistmine ajab pisarad silma.
I.R.
3
15/11/2015
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud