Teater
Elu
nagu sõnadeta maal
poolkaares amfiteater
milles pole ühtki rida
vaid lava
ümber piirab rõkkav saal
sel ootad
valmistud ja ootad
ei-tea-mida
Leib söödud
vist jäi määrimata või
uni pakub kooke-jooke paremaid
käeulatusse veeretada võib
küll võimeid varemaid
kuid narriks teeb
ja kuningaks
jah paljalt kuningaks
ka see
Naer naljaks
sees keeb katel vihasem
triipkoodidest pead lugema
su saatust
tagasi pugema, kus koib
maitseb lihasem
et jätkuda saaks
tõotatud
kolm vaatust
Jälg jäetud
kera keerand uue pale
valgus haarab fookusesse teised
suur vale
või siis väike
saatmas kuuna
kõiki reise
nii pöörad paremaks
ent vahel vasemale
Otsib ikka
mõtestamist pisar
peegeldamist sügav kirg
keel hääli
vaikus vastamas kui kaja
sõtkud etteaste ringi
üks pilgu pildistaja
imetluses paar on vaid
mis vajad
Vajad hingi
/Mari*Uri/
Järgi luuletajat
